Powered By Blogger
Showing posts with label Liblikad. Show all posts
Showing posts with label Liblikad. Show all posts

Wednesday, July 16, 2014

Ilmunud on uus raamat "Eesti päevaliblikad"


Ilmunud on Erki Õunap´i ja Urmas Tartese raamat "Eesti päevaliblikad". Erki Õunap on ühtlasi ka Estonian Nature Tours´i liblika- ja kiilireiside giid.
Raamatu eesmärk on tutvustada meil elavaid päevaliblikaid, nende elukäiku, elupaiku ja olla teejuhiks nende kaunite loomade elu tundmaõppimisel. Raamatust leiab ka juhised liblikate vaatlemiseks ja kogumiseks. Raamatu üldosa on illustreeritud Eestis pildistatud fotodega.
Olulise osa raamatust moodustavad fototahvlid ja liigikirjeldused Eesti ja meie lähialade päevaliblikatest. Nendes on toodud kõik Eesti alal leitud päevaliblikate liigid. Lisatud on ka liike, kes esinevad meie naaberaladel ja võivad samuti meile sattuda. Fototahvlitel kujutatud liblikad on pildistatud teaduslike kogude eksemplaridest. Vaid nii on võimalik näidata kõiki olulisi määramistunnuseid ja saada mõistliku aja jooksul pilte kõikidest liikidest. Nende abil peaks igaüks suutma Eesti looduses kohatud päevaliblika ära määrata.
Loodame, et käesolev raamat annab oma panuse meie looduse paremale tundmaõppimisele ja seeläbi ka selle paremale hoidmisele.

Raamat on saadaval ka internetis:


Tuesday, July 24, 2012

August ei ole enam kaugel

Suur-kirjurähn on tagasi.. Ei tea, kas noorlind – otsib toitu nii ebaharilikest kohtadest ja muidu ka liiga julge? Ei tea, kas tõrjub nüüd valgeselja toidurännakud mujale? Elame-näeme.

 
 Foto: Raili Mets

Hea kellukate aasta on olnud. Mõni nädal tagasi korjasime Anette-Lyga neid linna kaasa, kimbus oli viis erinevat liiki: kera- ja kurekellukas, nõgeslehine, laialehine, suureõieline kellukas. Anette-Ly tunneb nüüd ära kaelustuvi ja linavästriku :) Sookured, valge-toonekure ja pääsukesed muidugi ka. Ja kiile märkab ta suurepäraselt.

 Foto: Raili Mets

Ritsikad siristavad, täristavad ja kligistavad, liblikad kooruvad ja kiilid paarituvad. Pääsukesed räägivad läbisegi külajuttu ja rästad käivad kirsivargil, konnakotkad otsivad niidetud põldudelt toitu. Kõrvukrätsu pojad on toiduootel kiunumise lõpetanud, vist otsivad juba ise ninaesist. Metsanotsud sebivad aga vöödiliste possudega üheskoos ringi. Läheb vist soojemaks ja leebelt küps augustikuu ei ole enam kaugel. Mõnus...

 Foto: Raili Mets


Friday, January 6, 2012

Uued liigid 2011 / New Species 2011

Kanada kurg, Sandhill Crane (Grus canadensis) / Wikipedia

Eelmisel aastal leidsid teadlased kokku 39 seni Eesti floorale ja faunale varem tundmatut liiki.

Tänavu registreeritud uute liikide seas annavad tooni seni meie looduses avastamata samblikud - nende nimistu täienes pea paarikümne liigi võrra. Enamik kaardile kantud samblikest ja sammaldest on juba aastaid varem leitud, kuid kuna nende liigi määramine on aeganõudev, jõuti need ametlikult kinnitada alles sel aastal. Arvukamalt lisandus liiginimestikku ka uusi liblikaid – koguni kümme uut liiki. Kui näiteks samblikuliike on Eestist leitud juba üle 950 ja erinevaid liblikaid üle 2400, siis Eestis nähtud linnuliikide hulk tõusis tänu kahele kaugele eksikülalisele 382-ni.

Vee-elukad: elegantne krevett (Palaemon elegans), pruunvetikas (Punctaria tenuissima), dinoflagellaat (prorocentrum lima), harrise mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii)

Linnud: sõnnpea-sõtkas (Bucephala albeola), kanada kurg (Grus canadensis)

Liblikad: Coleophora prunifoliae, Scrobipalpa murinella, Oegoconia deauratella, Dichrorampha teichiana, Ecpyrrhorrhoe rubiginalis, Eublemma purpurina, Catocala electa, Coleophora obscuripalpella, Coleophora ptarmicia, Monochroa arundinetella

Seened: Pilati riisikas (Lactarius pilatii)

Pilati riisikas, Milkcap (Lactarius pilatii) / Wikipedia

Taimed: Vesitarn (Carex aquatilis)

Samblad: flörke ümarkupar (Microbryum floerkeanum), Lecanora epibryon, lubi-rähksamblik (Catapyrenium daedaleum), madjari porosamblik (Cladonia magyarica), Lecania sambucina, Polyblastia sendtner, Stirtoni krussik (Zygodon stirtonii), Lecanora zasterae, Catillaria atomarioidesm Lecanora persimilis, Micarea lithinella, Opegrapha calcarea, Thelidium papulare, Verrucaria hochstetteri, Agonimia vouauxii, Staurothele rupifraga, Lecania sylvestris, Kuldne turbasammal (Sphagnum pulchrum), Lepraria celata, tardsamblik (Leptogium intermedium), Arthonia arthonioides, Arnelli allikasammal (Philonotis arnelli), mägikeerik (Syntrichia montana), Lecanora zasterae.

Allikas: Ulvar Käärt / Eesti Päevaleht 05.01.2012 (artikli sisu lühendatud kujul)

New Species 2011

Sõnnpea-sõtkas, Bufflehead (Bucephala albeola) / Wikipedia

Last year scientists discovered all together 39 so far undetected species, new to Estonia’s flora and fauna.

Among the newly registered species the largest proportion belongs to lichens – their list was complemented with almost couple of dozens species. Major part of the lichens and mosses, registered on the map, have been first found years ago, but since exact determination is time-consuming, the new species were officially confirmed no later than this year. The number of new butterfly taxons was also remarkable – outright 10 new species. While there are over 950 lichen species and about 2400 butterfly and moth species in Estonia, then the total number of bird species reached 382 due to 2 new accidental visitors.

Water creatures: Elegant Shrimp (Palaemon elegans), brown alga (Punctaria tenuissima), dinoflagellate (Prorocentrum lima), Estuarine (Harris’) mud crab (Rhithropanopeus harrisii)

Birds: Bufflehead (Bucephala albeola), Sandhill Crane (Grus canadensis)

Butterflies: Coleophora prunifoliae, Scrobipalpa murinella, Oegoconia deauratella, Dichrorampha teichiana, Ecpyrrhorrhoe rubiginalis, Eublemma purpurina, Catocala electa, Coleophora obscuripalpella, Coleophora ptarmicia, Monochroa arundinetella


Ecpyrrhorrhoe rubiginalis / Wikipedia

Fungi: Milkcap (Lactarius pilatii)

Plants: Water Sedge (Carex aquatilis)

Mosses: Microbryum floerkeanum, Lecanora epibryon, Earth Lichen (Catapyrenium daedaleum), Cup Lichen (Cladonia magyarica), Lecania sambucina, Polyblastia sendtner, Zygodon stirtonii, Lecanora zasterae, Catillaria atomarioidesm Lecanora persimilis, Micarea lithinella, Opegrapha calcarea, Thelidium papulare, Verrucaria hochstetteri, Agonimia vouauxii, Staurothele rupifraga, Lecania sylvestris, Sphagnum pulchrum, Lepraria celata, Leptogium intermedium, Arthonia arthonioides, Arnell's Apple-moss (Philonotis arnelli), Intermediate screw moss (Syntrichia montana), Lecanora zasterae.

Source: Ulvar Käärt / Eesti Päevaleht 05.01.2012 (original text abbreviated)

Monday, September 5, 2011

See hääl kriibib hinge marraskile. Meiega näed rohkem...

Loodusega sina peale saab mitut moodi. Kõige kindlam on alustada varakult, lapsepõlves. Käia ringi ja palju lugeda. Kes on selle hetke juba maha maganud ja ei usu headesse juhustesse, võiksid tulla koos Estonian Nature Tours’iga. Meie oleme võidukaart teie varrukas ja lühiühendus teie ning looduse vahel. Pealegi meie usume juhustesse ja aeg-ajalt korraldame neid ka ise.

Sookured / Arne Ader

Sookurgede sügisene ränne ja kogunemine pole meie korraldatud. See leiab aset juba aastatuhandeid. Augustis-septembris saab pesitsuspaikades toit otsa ja kümned tuhanded kured saabuvad Lääne-Eesti lagedatele põldudele toituma ning madalaveelistele rannikutele ööbima. Siin veedetud nädalad kuluvad enda nuumamisele ja ettevalmistustele pikemaks lennuks. Inimene, kes on enamuse ajast nelja seina vahel vangis, vaatab sügisel lõunasse liuglevaid kurgesid, kui lihaks (ja sulgedeks) muutunud unistusi. See on üks põhjuseid, miks ta tahaks nende lahkumisest osa saada. Estonian Nature Tours’i kompetentsed giidid oskavad teid viia õigel ajal õigesse kohta - ööbimispaikade lähedusse, kus õhtune või hommikune ülelend on väga hästi vaadeldav. Samas piisavalt kaugele, et linde nende privaatsuses mitte häirida. Varem usuti, et kured viivad kaasa lahkunute hinged, aga nende karedavõitu hääl kraabib ka mahajääjate hinge marraskile.

Kured laulavad Saksamaal Eesti loodusest kiidulaule. Autor Martin Miethke. Klikka ja kuula... (Allikas: www.xeno-canto.org)

Sookurg / Remo Savisaar

Lisaks kurgedele on nendel sügisretkedel võimalik jälgida ka teiste linnuliikide rände-eelseid või rändeaegseid toimetamisi – salkkondade või parvedena rannikule ja lahesoppidesse kogunevaid parte, varte ja hanelisi või viimaseid lahkuvaid kahlajaid ehk kurvitsalisi. Roostikuservades, teede ja kraavide äärsetes puu- ja põõsaridades, parkides ja metsatukkades käib vilgas liikumine – värvuliste salgad otsivad putukaid, keda soe sügispäike pole veel talvituma lasknud ja küpseid punetavaid marju, et organismi varuainetega täiendada. Sõltub ju sellest nende rände edukus ja isegi ellujäämine. On häid vaatluskohti, kus binoklite ja vaatetorude abil võiks lausa õppetunde korraldada. Nii võib suurtes hulkades jälgida enamikku meie vetes peatuvaid veelinde: tuttvarte, merivarte, sõtkaid, viuparte ja paljusid teisi. Samuti hanesid, laglesid ja lõpuks ka laulu- ning väikeluiki. Põnev vaatemäng võib olla värvuliste kannul liikuvate ja nendele jahti pidavate röövlindude kohtamine. Raudkull, kanakull, karvasjalg-viu, pistrikud ja hallõgijad on ehk tavalisemad. Suurte lagleparvede läheduses passivad saaki merikotkad.

Vaata videot: Haned lähevad, hallad maas...


Valgepõsk-lagled / Valeri Štšerbatõh

Merikotkas / Harry Vähk

Kui sel sügisel kibe töögraafik hõlpu ei anna, tasuks teha plaane tulevaks aastaks. Algavad ju meie loodusretked juba varakevadel kakuliste kuulamisega, talvituvate kirjuhahkade, tedremängu ja esimeste saabuvate luigeparvede vaatlemisega. Kevadel lähevad uuesti käima ka imetejatele keskendunud retked. Ekspertidest giidid garanteerivad teile võimaluse näha oma silmaga hunti, pruunkaru, lendoravat, kobrast, ilvest ja põtra. Sooje riideid tagavaraks ja soov ohverdada oma kallist uneaega – nii lihtne see ongi.

Karuema poegadega / Valeri Štšerbatõh

Ja juba läheb lahti rändlindude kõrghooaeg – luiged, haned, lagled, aulid, vaerad ja kaurid. Ikka tuhandeid ja veel enamgi. Arktikas pesitsejate iga-aastane ränne on ju ühtekokku mitu miljonit tiivapaari. Metsades elavnevad rähnid, keda on meil lausa 8 liiki, hõiguvad valjult ja teevad oma trummisoolosid. Ja ongi algamas orhideede aeg. Eestis leiduvad orhideed (kokku 36 liiki) on oma õitsemisaja ilusti maist juulini ära jaganud ja botaanikutest eksperdid viivad teid sinna, kus nad parasjagu õites uhkeldavad, ühtlasi kannavad hoolt ka selle eest, et poleks liigset tallamisohtu. Lilled pakuvad teadupärast huvi ka liblikatele (Eestis elab ligi 900 liiki suurliblikaid!). Nii ongi ekspertide abiga võimalus vaadelda ja püüda liblikaid ja kiile, neid pildistada ja hiljem uuesti vabadusse lasta.

Kollatähn-loigukiil / Peeter Vissak

Lisame siia mugavad ööbimispaigad ja hõrgutava toidu ning suurepärane looduselamus ongi käes!

Veel on kohti! Kutsume Sind sookurgi vaatlema: 15.09, 16.09 või 17.09. Pane ennast kirja epp@naturetours.ee. Rohkem infot...

Tekst: Peeter Vissak

Monday, August 15, 2011

Briti kiili- ja liblikaspetsialistid külastasid Eestit

Augusti algul korraldas Estonian Nature Tours tutvumisreisi uuele välisturule suunatud tootele Butterfly Holiday in Estonia. Eestit külastasid liblika- ja kiilispetsialistid Butterfly Conservation (asutatud 1968.a. enam kui 16 000 liiget), BC „European Interests Group“ (asutatud 2006.a.) ja British Dragonfly Society (asutatud 1983.a. 1500 liiget) organisatsioonidest. Tutvumisreisi raames vaadeldi liblikaid ja kiile Põlva-, Võru-, Pärnu-, Lääne- ja Hiiumaal. Tutvumisreisil said osaleda õppimise eesmärgil Eesti amatöörasjatundjad, kohtuti ka Tartu Ülikooli Zooloogia Instituudi teaduri Erki Õunapiga.


Tutvumisreisi teema – liblikad ja kiilid – tõi taas kord hästi esile Eesti eripära teiste Läänemeremaade seas. Looduslikult on Eesti mitmekordne piiririik: mandrilise ja merelise vahel valitseb meil üleminekuline paraskliima, diagonaalis üle Eesti läheb piir lubjakivi-aluspõhja ja vaesema liivakivi vahel, lisaks asume okasmetsade vööndi lõunapiiril. Tänu oma asendile elavad paljud liigid meil oma levilapiiril – näiteks kolmandik soontaimedest. Erinevad sookooslused katavad Eestis ligi kümnendiku ning kaitsealuste soode poolest oleme samuti maailmas esirinnas - pindalaliselt umbes pooled meie sookooslustest on võetud kaitse alla. Intensiivse põllumajandusega ning tihedalt asustatud Euroopas on peaaegu kõik sood hävitatud ning looduskaitsjad tegelevad nende taastamisega. Ligi pool Eestist on kaetud metsaga ning rannaniite, loopealseid ja puisniite on Eestis samuti rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Siin asub ka Euroopa üks suuremaid luhtasid – 4000 hektari suurune Kasari luht. Paljud eelpoolnimetatud elupaigad on üliolulised haruldastele liblika- ja kiililiikidele.

Niidutäpik – Argynnis laodice – Pallas' Fritillary / Peeter Vissak

Osalejad:

Mike Williams Butterfly Conservation “European Interests Group”; Vice-chair and Tour organizer (UK)

Roger Wasley Butterfly Conservation's West Midlands Branch newsletter, The Comma; editor and professional journalist (UK)

Dave Smallshire Naturetrek; Tour leader, also author of field guide “Britain´s dragonflies” (UK)

Wilf Powell Butterfly Conservation (member), Wildlife Trust (member), Bedfordshire Natural History Society (member of Counsil,UK)


Roger Wasley, professionaalne ajakirjanik, kirjutab tutvumisreisist artikli liblikahuviliste ajakirja Comma ning monteerib kokku tuuri ajal tehtud filmimaterjali hiljemalt oktoobrikuu lõpuks. Filmi näidatakse libika-, kiili- ja looduskaitse organisatsioonidele Inglismaal, lingitakse kodulehtedele ja uudiskirjadele ning antakse ka meile kasutada. Filmis said sõna Eesti tuntud looduse- ja linnusõbrad nagu Erki Õunap (liblikad, TÜ), Urmas Tartes (loodusfotograaf), Mati Kose (linnugiid ja looduskaitsja), Tarvo Valker (linnugiid, EOÜ nõukogu liige) Peeter Vissak (loodusgiid), Marika Mann (ENT). Filmis räägivad Eestist häid sõnu ka Mike Williams, Dave Smallshire ja Wilf Powell.


Eestit tutvustavad artiklitega liblika- ja kiilihuviliste ajakirjades ning kohalike huvigruppide uudiskirjades ka teised osalejad.

Kollatähn-loigukiil – Sympetrum flaveolum – Yellow-Winged Darter / Peeter Vissak

Estonian Nature Tours alustab Butterfly & Dragonfly Holiday müügiga Euroopa turgudel juba käesoleva aasta hilissügisel, selleks ajaks on uued reisipaketid viimase lihvi saanud. Mike Williams soovib tulla esimese grupiga Eestisse 2012.a. juunis. Dave Smallshire planeerib Naturetrek´i uudiskirjas tutvustada uut reisipaketti Dragonfly Holiday in Estonia 2012.

Kollatähn-loigukiil – Sympetrum flaveolum – Yellow-Winged Darter

Tutvumisreise rahastasid Estonian Nature Tours (Kumari Reisid OÜ) ja Lääne-Eesti Turism. Reisi juhendasid Peeter Vissak ja Marika Mann, kaasa aitasid Erki Õunap, Urmas Tartes, Mati Kose, Tarvo Valker ja Hannes Pehlak. Eriline tänu Mooste Viinavabrikule ja Osmussaare saarevahile Aili
Bergströmile!

Ristikheina-taevastiib – Polyommatus icarus – Common Blue / Peeter Vissak

Uue reisipaketi ettevalmistustöödega alustati juba 2009.aastal. Estonian Nature Tours tänab kõiki, kes meid abistanud on – Agu Leivits, Rita Miller, Jaan Luig, Hille Viigipuu, Marja-Liisa Meriste, Erki Õunap, Peeter Vissak, Urmas Tartes, Tarvo Valker ja Wilf Powell.

Niidutäpik - Argynnis laodice - Pallas' Fritillary / Urmas Tartes

Vaata videot tutvumisreisist...
Tutvumisreisi ajal nähtud liblikate ja kiilide nimekiri...
Allpool Peeter Vissaku kirjeldus ühest imelisest päevast reisi kestel.

Kui juhtub olema komme aeg-ajalt tundmatus kohas vette hüpata, siis võib juhtuda, et silme eest hakkavad läbi jooksma ammu unustatud pildikesed. Nii leidsingi ennast praktikumide aegseid ladinakeelseid nimesid sõelumas ja sealjuures tõdemas, et aeg on halastamatu igal pool: ei lähe minu mälu aastatega nooremaks, ega jää vanad nimed alatiseks kestma. Jutt käib muidugi liblikatest ja kiilidest. Kuna Eestist võib leida umbes 900 liiki suurliblikaid, üle 1000 liigi pisiliblikaid ja “kõigest” pisut üle poolesaja kiililiigi, siis on tegemist ikkagi päris tundmatu veega, mille pinnavirvendust olen juhtunud aeg-ajalt imetlema.

Rohe-vesihobu - Ophiogomphus cecilia - Green Snaketail / Urmas Tartes

Kollatähn-loigukiil - Sympetrum flaveolum - Yellow-winged Darter / Urmas Tartes

Augusti alguses külastas Estonian Nature Tours’i kutsel Eestit mitu briti tunnustatud liblika- ja kiilispetsialisti, kelle tutvumisreisilt ongi pärit alamal toodud pildid ja muljed.
Kõigepealt olgu tõdetud, et arusaadavalt on augustiks kõige magusam liblika- ja kiiliaeg juba möödas ja selle teadmisega me kõik välja läksime. Sooviks oli vaatamata kõigele saada teatav rekognoospilt sellest, mida võiks siinkandis parimatel päevadel leida.

Liblika- ja kiilispetsialistid / Urmas Tartes

Et tutvumine libedamalt läheks, olid appi palutud mitmed pterügootide ehk tiibputukate asjatundjad, samuti külastatavate alade eksperdid. Kiilide ja liblikate leidmise eelduseks on ju ikkagi see, et tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Hiljem selgus, et erandjuhtudel piisab ka lihtsalt õigest kohast, kui on tellitud suurepärane ilm.

Pääsusaba – Papilio machaon - Swallowtail / Peeter Vissak

Sisejuhatuseks viisime Ryanairi vintsutusi talunud külalised pimeduse katte all teise Eestimaa otsa – Mooste viinakööki, mille luksust polnud kahjuks kuigi palju aega nautida, kuna järgmine päev mahutas retke Piusa ümbrusse ja Vana-Vastseliinasse ning pärast õhtusööki veel Puhja kanti kopraid vaatlema.

Leinaliblikas - Nymphalis antiopa - Camberwell Beauty / Peeter Vissak

Juba enne hommikusööki nabis meie kiiliekspert viinaköögi tagant järvekaldalt kinni läik-hiilgekiili, kelle metalselt roheline värvus pani kõigil silmad hasartselt hiilgama.
Vahepeal saabusid eksperdid Erki Õunap ja Urmas Tartes, kelle juhatuse all tundsime endid kindlalt.

Pronkskõrsik - Sympecma paedisca - Siberian Winter Damselfly / Peeter Vissak

Kuna Veski ja Piusa raudteejaamade ümbrus on hästi tuntud oma eripärase taimkatte poolest (paljud sealsed liigid on meile sisse rännanud Venemaa avarustest ega pole mahti saanud kaugemale Euroopasse liikuda), esitlesin külalistele sininukku, käokulda, võsu-liivsibulat, suurt kukeharja, palu-põisrohtu, roomavat öövilget ja muudki põnevat. Paraku pakkusid need taimed kõige suuremat huvi ikka vaid siis, kui neile oli laskunud mõni liblikas, näiteks hiiglamõõtu pääsusaba, niidutäpik, nõgeseliblikas (mida inglased miskipärast maakaardiks nimetavad), nurmikusilmik või siilak-sinitiib. Kesasilmikust ja lapsuliblikast said meie järgnevateks retkedeks alalised tuttavad.

Herilasämblik (Eestis kohatud viimaste aastate jooksul väga harva ja seni ainult saartel) - Agriope bruennichi – Wasp Spider / Peeter Vissak

Ilm oli muidugi (nagu) tellitud ja nii võis lendamas näha ka kiile.
Retk jätkus Vahtseliina lossi varemete all Piusa jõe luhal. Enne nautisime muidugi uhket vaadet, mida pakkusid varemete tipus pesitsevad toonekured, kes (õigemini kelle esivanemad) tegid oma esimese pesa sinna juba 1841. aastal (olles esimesed pesitsevad valge-toonekured Eestis). Luhas leidsime mitmesuguseid kiile ja liblikaid. Kuigi öölased ja vaksikud polnud selle retke teema, ei saanud karvasest helevalgest pajulainelasest siiski mööda minna. Jõe kohal oli mitmeid rohe-tondihobusid, kelle nimi tuleneb peamiselt rindmiku värvusest. Tagakeha on isastel lausa sinisekirju. Siis jäi meile ette üks saagijahil olev jäälind, kes üritas ennast kaldavõsastikku peita, samuti väike-kiirgliblikas. Uurisime, kuidas teha vahet kollatähn-loigukiilil ja harilikul loigukiilil ja saime kätte ka hõbetäpiku.

Suur pärlmuttertäpik - Argynnis adippe – High Brown Fritillary / Peeter Vissak

Õhtune pikk teekond Moostest Puhja kanti võttis väsinud retkelistel silmad juba pisut looja, kuid reibastav sõit kahe paadiga õhtuselt karge tumedaläikelise jõe peale äratas kõik uuesti üles. Pisut sõitu nobedate väikemootorite jõul ja siis õiges kohas miinimumgaasil peaaegu triivi ning seal nad olidki – küll paremas küll vasakus pardas, ikka kalda ääres askeldamas. Vahetevahel paistis ainult nina või peanupp, vahetevahel kükitas loom kaldal nagu mütakas. Korraks silmasime ka ema koos pojaga ja nii mõnigi kord otsustas huviobjekt efektse veeplartsatuse saatel sukelduda, et tüütutest turistidest lahti saada. Loomi ei olnud vähe, aga valgus oli kiire kaduma ja lõpuks ei aidanud enam teravamadki silmad. Kaamerad olid juba pisut varem teenitult nurru hakanud lööma. Lõpuks tuli muidugi ka tagasi sõita, aga sellise elamustekoormaga läks tee väga libedalt.

Ja see oli alles esimene päev...

Kobras - Castor fiber - Beaver / Peeter Vissak