Sookurgede sügisene ränne ja kogunemine pole meie korraldatud. See leiab aset juba aastatuhandeid. Augustis-septembris saab pesitsuspaikades toit otsa ja kümned tuhanded kured saabuvad Lääne-Eesti lagedatele põldudele toituma ning madalaveelistele rannikutele ööbima. Siin veedetud nädalad kuluvad enda nuumamisele ja ettevalmistustele pikemaks lennuks. Inimene, kes on enamuse ajast nelja seina vahel vangis, vaatab sügisel lõunasse liuglevaid kurgesid, kui lihaks (ja sulgedeks) muutunud unistusi. See on üks põhjuseid, miks ta tahaks nende lahkumisest osa saada. Estonian Nature Tours’i kompetentsed giidid oskavad teid viia õigel ajal õigesse kohta - ööbimispaikade lähedusse, kus õhtune või hommikune ülelend on väga hästi vaadeldav. Samas piisavalt kaugele, et linde nende privaatsuses mitte häirida. Varem usuti, et kured viivad kaasa lahkunute hinged, aga nende karedavõitu hääl kraabib ka mahajääjate hinge marraskile.
Kured laulavad Saksamaal Eesti loodusest kiidulaule. Autor Martin Miethke. Klikka ja kuula... (Allikas: www.xeno-canto.org)
Lisaks kurgedele on nendel sügisretkedel võimalik jälgida ka teiste linnuliikide rände-eelseid või rändeaegseid toimetamisi – salkkondade või parvedena rannikule ja lahesoppidesse kogunevaid parte, varte ja hanelisi või viimaseid lahkuvaid kahlajaid ehk kurvitsalisi. Roostikuservades, teede ja kraavide äärsetes puu- ja põõsaridades, parkides ja metsatukkades käib vilgas liikumine – värvuliste salgad otsivad putukaid, keda soe sügispäike pole veel talvituma lasknud ja küpseid punetavaid marju, et organismi varuainetega täiendada. Sõltub ju sellest nende rände edukus ja isegi ellujäämine. On häid vaatluskohti, kus binoklite ja vaatetorude abil võiks lausa õppetunde korraldada. Nii võib suurtes hulkades jälgida enamikku meie vetes peatuvaid veelinde: tuttvarte, merivarte, sõtkaid, viuparte ja paljusid teisi. Samuti hanesid, laglesid ja lõpuks ka laulu- ning väikeluiki. Põnev vaatemäng võib olla värvuliste kannul liikuvate ja nendele jahti pidavate röövlindude kohtamine. Raudkull, kanakull, karvasjalg-viu, pistrikud ja hallõgijad on ehk tavalisemad. Suurte lagleparvede läheduses passivad saaki merikotkad.
Vaata videot: Haned lähevad, hallad maas...
Kui sel sügisel kibe töögraafik hõlpu ei anna, tasuks teha plaane tulevaks aastaks. Algavad ju meie loodusretked juba varakevadel kakuliste kuulamisega, talvituvate kirjuhahkade, tedremängu ja esimeste saabuvate luigeparvede vaatlemisega. Kevadel lähevad uuesti käima ka imetejatele keskendunud retked. Ekspertidest giidid garanteerivad teile võimaluse näha oma silmaga hunti, pruunkaru, lendoravat, kobrast, ilvest ja põtra. Sooje riideid tagavaraks ja soov ohverdada oma kallist uneaega – nii lihtne see ongi.
Ja juba läheb lahti rändlindude kõrghooaeg – luiged, haned, lagled, aulid, vaerad ja kaurid. Ikka tuhandeid ja veel enamgi. Arktikas pesitsejate iga-aastane ränne on ju ühtekokku mitu miljonit tiivapaari. Metsades elavnevad rähnid, keda on meil lausa 8 liiki, hõiguvad valjult ja teevad oma trummisoolosid. Ja ongi algamas orhideede aeg. Eestis leiduvad orhideed (kokku 36 liiki) on oma õitsemisaja ilusti maist juulini ära jaganud ja botaanikutest eksperdid viivad teid sinna, kus nad parasjagu õites uhkeldavad, ühtlasi kannavad hoolt ka selle eest, et poleks liigset tallamisohtu. Lilled pakuvad teadupärast huvi ka liblikatele (Eestis elab ligi 900 liiki suurliblikaid!). Nii ongi ekspertide abiga võimalus vaadelda ja püüda liblikaid ja kiile, neid pildistada ja hiljem uuesti vabadusse lasta.
Lisame siia mugavad ööbimispaigad ja hõrgutava toidu ning suurepärane looduselamus ongi käes!
Veel on kohti! Kutsume Sind sookurgi vaatlema: 15.09, 16.09 või 17.09. Pane ennast kirja epp@naturetours.ee. Rohkem infot...
Tekst: Peeter Vissak
No comments:
Post a Comment