Eesti Terioloogia Selts, Looduskalender, Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsaselts, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri Loodusesõber on esimest korda valinud aasta looma ning aastal 2013 on selleks meie looduse värvikamaid kujusid – kardetud ja austatud metsavalitseja hunt.
Hunt (Canis lupus) / Valeri Štšerbatõh
Eestimaal elab lisaks inimesele üle kuuekümne imetajaliigi ning meie rikkalik loomariik vajab suuremat tähelepanu. Nüüdse algatuse eesmärgiks ongi tutvustada loomariiki, alustades hundiga, kes tekitab paljudes inimestes vastuolulisi tundeid. Ettevaatlik, harva kohatav lausa vajab algatuse organiseerijate sõnul lähemat kajastamist läbi aasta. Hunt on selleks justkui loodud – tema roll looduses on üheselt mõtestatav. Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Hundiuurija Ilmar Rootsi pajatab, et aasta looma – kriimsilma on meie esivanemad pidanud tähtsaimaks loomaks metsas.
Hunt (Canis lupus) / Toomas Tuul
Viimaste loendusandmete järgi elab meie metsades kokku 31 hundipesakonda ja nende arvukus on viimastel aastatel püsinud stabiilselt 200 looma ringis. Alates 2011. aastast, kui hundid asusid elama ka Hiiu- ja Saaremaale, leidub neid kõigis Eesti maakondades.
Hundi käpajälg / Greg Funnell
Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti aladel võib hunti rohkem kohata võsastikes ja rabades. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena.
Hunt (Canis lupus) / Sven Zacek
No comments:
Post a Comment