Karud kolivad Eestis üha lääne poole

Karude arvukus on saanud viimasel kümnendil rahulikult kosuda. Selle tulemusena on nad viimastel aastatel kolinud Kesk-Eestist ka Läänemaale. Kui veel kuus aastat tagasi polnud Läänemaal ühtegi karupesakonda, siis viimase loenduse järgi oli sinna siginenud neli poegadega emaslooma. Mesikäppade levikuala Eestis on aidanud laiendada eeskätt emakarude küttimata jätmine. 

Peep Männil keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonnast viitas, et karude arvukuse suurenemist on viimasel ajal olnud selgelt märgata nii Läänemaal kui ka Harjumaa lääneosas. „Seda saab põhjendada peamiselt küttimisega: küttimissurve on neil aladel olnud tagasihoidlik ning siiani ei ole seal kütitud ühtegi täiskasvanud emakaru,” selgitas ta.

Viimase arvukushinnangu järgi elab Eesti metsades kokku 650–700 mesikäppa. Olgu võrdluseks märgitud, et hunte on meil 250 ringis ja ilveseid kuni 600.

 Pruunkarud (Ursus arctos) / Valeri Štšerbatõh

Karude puhul arvatakse, et juurdekasvu kiirus on pärast pikemat tõusutrendi tänu suhteliselt aktiivsele küttimisele nüüdseks pigem stabiliseerunud. Kui näiteks eelmisel jahihooajal lasti üle Eesti 53 karu, siis tänavu on keskkonnaameti andmeil kütitud 55 karu.

Aastateks 2012–2021 koostatud suurkiskjate kaitse ja ohjeldamise tegevuskava seab sihiks hoida karude arvukust edaspidi vähemalt 60 poegadega pesakonna ja 600 isendi juures. Ühtlasi on sellesse hiljuti keskkonnaministri allkirja saanud kavasse kirjutatud, et karudele jahi pidamist tuleb jätkata eeskätt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karude tekitatud kahjustuste vähendamiseks.

Männil osutas, et karude asurkonna kaitse seisukohalt on väga tähtis tagada nende levikuala laienemine ka lõunapoolsetesse maakondadesse ja sellepärast tuleks tema arvates vältida karude küttimist Eesti lõunapiirile lähemal kui 50 kilomeetrit.

 

Suurkiskjad on suhteliselt vähese arvukuse ja väikese levikuala tõttu muutunud Euroopas väga atraktiivseteks loodusturismi objektideks. Paljudes riikides, kus suurkiskjaid on rohkem, on selle turismiharuga tegeletud juba pikalt ja ka Eestis on see viimasel paaril aastal arenema hakanud. Suurkiskjatest on aidanud loodusturismivankrit vedada just karud: erinevalt huntidest ja ilvestest on mesikäppasid võimalik näha, pildistada ja filmida, kui meelitada nad söödaplatside lähedusse rajatud vaatlusonnide juurde.

 Karu käpajäljed / Bert Rähni

Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel. Päeval nad tavaliselt magavad kuskil varjulises kohas ja inimest märgates eelistavad eemalduda. Seetõttu ei ole karu looduses just kerge kohata. Praegu teevad karud taliuinakut või viimaseid ettevalmistusi uinumiseks.

Allikas: Eesti Päevaleht