Coming soon! Eagles and more – a taste of an Estonian Winter

Sun 3rd March – Thu 7th March
Thu 7th March- Mon 11th March
Mon 11th March- Fri 15th March

If you want to join Luke Massey photographing eagles in the snow as well as other Estonian wildlife next March, we will be announcing an exiting holiday very soon. Visit our website by choosing Wildlife Photography from the left menu or contact us to signup the Newsletter... 

Estonia is an up and coming destination for wildlife photography. Boasting fantastic species such as European lynx and wolves, white tailed eagles, wild boar and elk. All of which you may get the chance to photograph if you visit Estonia already this Winter.

The main focus of the trip will be photographing white tailed eagles and anything else that visits the fantastic feeding site, from golden eagles to wolves! Based in the south east of Estonia, a land of pine forests and wetlands and a hotspot for a wide range of mammals and birds.

See video that has been filmed in the Eagle hide...

Our small hide is specially designed for photographers having space for a maximum of 2 persons. The hide is well-insulated and has gas heating, so even if it is -30C outside, it will be warm and cosy inside. The hide has been designed by some of Estonia’s best wildlife photographers making it perfect for photography. Visitors will be able to take a wide range of images, from naturally perched eagle shots to eagles on the ground as well as being perfectly situated to have birds flying directly towards the hide.

In winter, the hide is usually visited by 2-4 eagles daily. Sometimes Golden Eagles and Buzzards are also in attendance, along with red foxes, raccoon dogs and even wolves. Photographing the eagles in winter allows for the opportunity to photograph them with snow on the ground and if you’re really lucky falling snow.

When not in the hide, you’ll have the opportunity to try and photograph the local birdlife, from black woodpeckers to crested tits and many more in between. Along with this opportunity a local guide will take you to a number of different habitats in search of a wide range of animals and birds.

This year, for the first time, eagle feeding started in mid-August. The result has been amazing! In September it was common for 5-7 individual birds to visit the feeding site, along with raccoon dogs, red foxes and wolves. The feeding site has not only allowed fantastic eagle photographs to be taken, but also valuable research has taken place, recording ringed birds, the amount of juveniles and behaviour. With 2012’s earlier feeding period this has now hopefully lengthened the season that the hide can be open. Follow the updates on the eagles on Twitter, Facebook and our blog.  

Estonian Eagles by Luke Massey...

Suitsupääsukesel täitus 50 aastat rahvuslinnuna

Eile 50 aastat tagasi valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. See toimus Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus. Rahva seas hästi tuntud ja armastatud suitsupääsukese esitas kandidaadiks tuntud loodusraamatute autor Kustas Põldmaa. Kaaluti ka mõnd merelindu ja saaremaa männi-käbilindu, kuid suitsupääsuke pälvis üksmeelse poolehoiu.

Suitsupääsuke (Hirundo rustica) / Mati Kose

Kõikidele maadele oma rahvuslinnu valimise initsiatiiv tuli toona rahvusvaheliselt linnukaitsenõukogult, kes soovis sellega tõsta rahvaste huvi linnukaitse vastu ning edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused.

Kuigi aastakümnete jooksul on paljud rahvad endale rahvuslinnu valinud, eristub suitsupääsuke nendest oluliselt oma populaarsuse ja rolli poolest. Suitsupääsuke on kujunenud üheks Eesti riigi, eestlaste ja eestluse sümboliks, mis kinnistus ilmselt laulva revolutsiooni aastatel, mil suitsupääsuke kinnitati ühes rukkilillega Eesti rahvussümboleiks. Suitsupääsukese kui sümboli tugevusest annab tunnistust seegi, kui palju kasutatakse pääsukesemotiivi meie kaasaegses sümboolikas, milles soovitakse rõhutada tihedat seost Eesti ja omamaisusega: märgised Tunnustatud Eesti Maitse ja Eesti ökomärgis „Puhas keskkond“, Tallinna Lennujaam, Estonian Air, Eesti film 100 filmisari jmt. Eestluse sümbolina kasutatakse suitsupääsukest sagedasti ka meie trükimeedia karikatuuridel.

Mure tavaliste ja laialt levinud linnuliikide kadumise pärast on täna aktuaalsemgi kui 50 aastat tagasi. Suitsupääsukese ja teistegi kaugrändurite käekäik pole kiita Eestis ega mujal Euroopas. Muutunud põllumajanduspraktika Euroopa pesitsusaladel, massiline tapmine rändeteedel, kliimamuutusest ja üha laienevast inimtegevusest põhjustatud kõrbestumine ning putukate kadumine talvitusaladel on vähendanud ka suitsupääsukese Euroopa populatsiooni.

Suitsupääsukeste rändekaart

Kuigi Lõuna-Euroopas ja Aafrikas toimuvat suudame vähe mõjutada, saab igaüks oma kodukohas palju ära teha, et meie rahvuslind vähemalt Eestis end koduselt tunneks. Selleks saab luua suitsupääsukesele sobivaid pesitsustingimusi või aidata Eesti Ornitoloogiaühingul jälgida selle liigi käekäiku, osaledes algatuses „Kodukoha pääsuke“. Täpsemad juhised ja rohkem teavet rahvuslinnu kohta leiad siit.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühingu Pressiteade 26.11.2012

Karud kolivad Eestis üha lääne poole

Karude arvukus on saanud viimasel kümnendil rahulikult kosuda. Selle tulemusena on nad viimastel aastatel kolinud Kesk-Eestist ka Läänemaale. Kui veel kuus aastat tagasi polnud Läänemaal ühtegi karupesakonda, siis viimase loenduse järgi oli sinna siginenud neli poegadega emaslooma. Mesikäppade levikuala Eestis on aidanud laiendada eeskätt emakarude küttimata jätmine. 

Peep Männil keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonnast viitas, et karude arvukuse suurenemist on viimasel ajal olnud selgelt märgata nii Läänemaal kui ka Harjumaa lääneosas. „Seda saab põhjendada peamiselt küttimisega: küttimissurve on neil aladel olnud tagasihoidlik ning siiani ei ole seal kütitud ühtegi täiskasvanud emakaru,” selgitas ta.

Viimase arvukushinnangu järgi elab Eesti metsades kokku 650–700 mesikäppa. Olgu võrdluseks märgitud, et hunte on meil 250 ringis ja ilveseid kuni 600.

 Pruunkarud (Ursus arctos) / Valeri Štšerbatõh

Karude puhul arvatakse, et juurdekasvu kiirus on pärast pikemat tõusutrendi tänu suhteliselt aktiivsele küttimisele nüüdseks pigem stabiliseerunud. Kui näiteks eelmisel jahihooajal lasti üle Eesti 53 karu, siis tänavu on keskkonnaameti andmeil kütitud 55 karu.

Aastateks 2012–2021 koostatud suurkiskjate kaitse ja ohjeldamise tegevuskava seab sihiks hoida karude arvukust edaspidi vähemalt 60 poegadega pesakonna ja 600 isendi juures. Ühtlasi on sellesse hiljuti keskkonnaministri allkirja saanud kavasse kirjutatud, et karudele jahi pidamist tuleb jätkata eeskätt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karude tekitatud kahjustuste vähendamiseks.

Männil osutas, et karude asurkonna kaitse seisukohalt on väga tähtis tagada nende levikuala laienemine ka lõunapoolsetesse maakondadesse ja sellepärast tuleks tema arvates vältida karude küttimist Eesti lõunapiirile lähemal kui 50 kilomeetrit.

 

Suurkiskjad on suhteliselt vähese arvukuse ja väikese levikuala tõttu muutunud Euroopas väga atraktiivseteks loodusturismi objektideks. Paljudes riikides, kus suurkiskjaid on rohkem, on selle turismiharuga tegeletud juba pikalt ja ka Eestis on see viimasel paaril aastal arenema hakanud. Suurkiskjatest on aidanud loodusturismivankrit vedada just karud: erinevalt huntidest ja ilvestest on mesikäppasid võimalik näha, pildistada ja filmida, kui meelitada nad söödaplatside lähedusse rajatud vaatlusonnide juurde.

 Karu käpajäljed / Bert Rähni

Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel. Päeval nad tavaliselt magavad kuskil varjulises kohas ja inimest märgates eelistavad eemalduda. Seetõttu ei ole karu looduses just kerge kohata. Praegu teevad karud taliuinakut või viimaseid ettevalmistusi uinumiseks.

Allikas: Eesti Päevaleht

Ruskerästas on uus linnuliik Eestis

Lääne-Eestis, Kihnu saare lõunatipus Pitkänäs on juba mitu päeva elevust tekitanud üks ruskerästas (Turdus naumanni). Seda Siberi liiki pole Eestis varem kohatud. Esimest korda märgati lindu juba 15. novembril, aga alles 17. novembril õnnestus liik enam-vähem ära määrata (Aivo Klein, Mati Kose). Määrang kinnitati 18.novembril Eesti Linnuharulduste komisjoni poolt.

Seni pole linnust veel häid pilte õnnestunud saada, kuid udust pilti näeb Estbirdingu galeriis.

Vaatlus on äratanud tähelepanu ka mujal Euroopas, teadaolevalt plaanivad bongamist lisaks soomlastele veel ka britid ja prantslased.

Ruskerästas on Eesti 385. linnuliik.

 

Ruskerästas (Turdus naumanni) / Robin Newlin

Naumann's Thrush is in Estonia!

In West Estonian Archipelago, more precisely in Pitkänä, the Southernmost top of the Kihnu Island, a Naumann's Thrush (Turdus naumanni) has caused great excitement for several days already. This Siberian species has never been spotted in Estonia before. The first spotting took place as early as November 15, but the species was more or less satisfactorily identified by Aivo Klein and Mati Kose only by November 17. This identification was positively confirmed by The Estonian Rarities Committee in November 18. 

So far no good photographs have been taken of the bird, but one hazy snapshot is loaded up to the Estbirding Gallery.

This sighting has grabbed attention elsewhere in Europe. Up to our knowledge not only Finnish twitchers, but also bird-lovers from UK and France are planning some outing.

The Naumann's Thrush is the 385th bird species of Estonia.

  Naumann's Thrush (Turdus naumanni) / Robin Newlin

Our Estland – natuurreis has been ‘Best beoordeeld’ tour in 2012

Estland – natuurreis, the Estonian Nature Tours first Pan Parks tour, has been ‘Best beoordeeld’ tour in 2012 what means that the trip has very high scores in the inquiry forms of our agent SNP clients. Read more about PAN Parks tour...  

Our first PAN Parks tours agent is SNP Naturreizen - the largest nature and culture tours travel agency in the Netherlands. This kind of new travel idea appeared to be so popular, that 3 tours will be on sale next year. 

Estonian Nature Tours (ENT) is became an incoming tour operator partner of PAN Parks in 2011. Read more...

Norman Miller, UK based journalist won the award of Brittish Guild of Travel Writers in the category of 'Best Destination Feature under 850 words' for his feature on Soomaa, Estonia! Congratulation to Norman and thanks for promoting Soomaa PAN Park. Read more...

Awards were presented to British travel writers for top UK and worldwide tourism subjects at a spectacular presentation at the Savoy Hotel, London on Sunday, November 4th. Read more...

See our ‘Best beoordeeld’ tour gallery...

Photo: Peeter Vissak

„Aga siin pole ju INTERNETTI ega midagi süüa...“

Milline imeline päev! Ma ei väsi imestamast, kuidas selge taevas ja päike meeleolule mõjub :) Pusisin ettekannet teha mitu päeva – töö ei läinud edasi ega tagasi. Eile hakkas idee paika loksuma ja täna hommikul oli kõik klaar!

Hommikul tõustes oli telefonis imearmas üllatus – sõnum Iisraelist. Minu päiksekiir Anette-Ly tuleb ema ja isaga puhkuselt koju.

„Annu, kas sa tahad homme koju sõita?“ Annu vastab, et tahan küll. Emme ja issi üllatunud: „Miks siis?“ Annu vastab: „Aga siin pole ju INTERNETTI ega midagi süüa...“. Siirus on liigutav.

 Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopons leucotos) / Sven Zacek

Nädalavahetusel toksis suur-kirjurähn naabri maja katuseräästasse suure augu. Kuulsin hommikul toas valju kolkimist ja läksin õue kaema, kas keegi taob naelu seina. Ei tagunud midagi, rähn toimetas hoopis. Päris muhelema ajas, tekkis selline Andrese ja Pearu tunne... Hetk hiljem kuulsin tuppa Penijõe pargi jaoks täiesti võõrast häält. Võtsin binokli kaasa ja – usu või ära usu – musträhn toimetas teisel pool kraavi.

Musträhn (Dryocopus martius) / Remo Savisaar

Rähne on sel sügisel uskumatult palju. Tsäk ja tsäk kostab igalt poolt. Ain, minu hea kolleeg, kurtis, et ka tema maja seina on suur-kirjurähn otsustanud pesa tegema hakata. Lohutasin, et ilus ju, kui loodus ümber. Tema vastu, et eks ta siis kutsub lagled ja luiged ka pesa tegema.

Laanerähn (Picoides tridactylus) / Sven Zacek

Matsalus toimus loodusturismiseminar

2. novembril toimus Matsalus Rahvuspargi külastuskeskuses loodusturismiseminar "Matsalu piirkonna turismipotentsiaal 2014-2020. Teeme ära!". Seminar sai teoks MTÜ Terra Maritima ja Estonian Nature Tours koostöö tulemusena.

Marika Mann / Foto: Minna Jõgeda

Seminari kava:

10.00 – 10.20 Avasõnad. Matsalu rahvuspark on väljasõidu sihtkoht 2014-2020. Nele Sõber/Terra Maritima MTÜ projektijuht
10.20 – 10.50 Matsalu Rahvuspargi külastuskorralduskava tutvustamine. Marju Pajumets/RMK külastusjuht

Marju Pajumets / Foto: Minna Jõgeda

10.50 – 11.10 Internetiturundus. Matsalu.net. Olev ja Merle Mihkelmaa/MTÜ Matsalu Turism                
11.10 – 11.30 Ülevaade Hanila turismipiirkonna arendamisest. Õnneli Varend/MTÜ Lääneranna Teed ja Rajad
11.30 – 12.00 Kohvipaus
12.00 – 12.30 Rändaja Keskus Kullamaal. Linda Pärnpuu/Vetissilla OÜ, Kullamaa Käsitööselts MTÜ

 

Linda Pärnpuu / Foto: Minna Jõgeda

12.30 – 13.00 Muhu Kalakohviku kogemus. Kristjan Prii/endine peremees

Kristjan Prii / Foto: Minna Jõgeda

13.00 – 13.40 Lõunasöök

13.40 – 14.10 Mooste mõisakompleksi arengulugu. Minna Jõgeda/Eesti Fototurismi Keskuse juhataja
14.10 – 15.00 Fiskars Village fenomen. Jutta Evokari/Destination Manager, Fiskars, Finland

 

Jutta Evokari / Foto: Minna Jõgeda

Jutta Evokari & Marika Mann / Foto: Minna Jõgeda

15.00 – 15.20 EAS turismiarenduskeskuse loodusturismi fookused 2013 ja koostöövõimalused. Liina Värs, Imbi Rüütel/EAS 

Imbi Rüütel / Foto: Minna Jõgeda

15.20 – 17.00 Diskussioon ja töötoad – Matsalu mõjupiirkonna tootearendus- ja turundusstrateegia

2014-2020. Samaaegselt kohvi/tee ja koduste maiuspaladega, valmistajaks Taatsi talu perenaine Merike Palm. Töötubasid aitasid läbi viia Nele Sõber, Marika Mann, Jutta Evokari jt. 

 Osalejad / Foto: Minna Jõgeda

 Seminarist ilmub artikkel Lääne Elus 06.11.