See hääl kriibib hinge marraskile. Meiega näed rohkem...

Loodusega sina peale saab mitut moodi. Kõige kindlam on alustada varakult, lapsepõlves. Käia ringi ja palju lugeda. Kes on selle hetke juba maha maganud ja ei usu headesse juhustesse, võiksid tulla koos Estonian Nature Tours’iga. Meie oleme võidukaart teie varrukas ja lühiühendus teie ning looduse vahel. Pealegi meie usume juhustesse ja aeg-ajalt korraldame neid ka ise.

Sookured / Arne Ader

Sookurgede sügisene ränne ja kogunemine pole meie korraldatud. See leiab aset juba aastatuhandeid. Augustis-septembris saab pesitsuspaikades toit otsa ja kümned tuhanded kured saabuvad Lääne-Eesti lagedatele põldudele toituma ning madalaveelistele rannikutele ööbima. Siin veedetud nädalad kuluvad enda nuumamisele ja ettevalmistustele pikemaks lennuks. Inimene, kes on enamuse ajast nelja seina vahel vangis, vaatab sügisel lõunasse liuglevaid kurgesid, kui lihaks (ja sulgedeks) muutunud unistusi. See on üks põhjuseid, miks ta tahaks nende lahkumisest osa saada. Estonian Nature Tours’i kompetentsed giidid oskavad teid viia õigel ajal õigesse kohta - ööbimispaikade lähedusse, kus õhtune või hommikune ülelend on väga hästi vaadeldav. Samas piisavalt kaugele, et linde nende privaatsuses mitte häirida. Varem usuti, et kured viivad kaasa lahkunute hinged, aga nende karedavõitu hääl kraabib ka mahajääjate hinge marraskile.

Kured laulavad Saksamaal Eesti loodusest kiidulaule. Autor Martin Miethke. Klikka ja kuula... (Allikas: www.xeno-canto.org)

Sookurg / Remo Savisaar

Lisaks kurgedele on nendel sügisretkedel võimalik jälgida ka teiste linnuliikide rände-eelseid või rändeaegseid toimetamisi – salkkondade või parvedena rannikule ja lahesoppidesse kogunevaid parte, varte ja hanelisi või viimaseid lahkuvaid kahlajaid ehk kurvitsalisi. Roostikuservades, teede ja kraavide äärsetes puu- ja põõsaridades, parkides ja metsatukkades käib vilgas liikumine – värvuliste salgad otsivad putukaid, keda soe sügispäike pole veel talvituma lasknud ja küpseid punetavaid marju, et organismi varuainetega täiendada. Sõltub ju sellest nende rände edukus ja isegi ellujäämine. On häid vaatluskohti, kus binoklite ja vaatetorude abil võiks lausa õppetunde korraldada. Nii võib suurtes hulkades jälgida enamikku meie vetes peatuvaid veelinde: tuttvarte, merivarte, sõtkaid, viuparte ja paljusid teisi. Samuti hanesid, laglesid ja lõpuks ka laulu- ning väikeluiki. Põnev vaatemäng võib olla värvuliste kannul liikuvate ja nendele jahti pidavate röövlindude kohtamine. Raudkull, kanakull, karvasjalg-viu, pistrikud ja hallõgijad on ehk tavalisemad. Suurte lagleparvede läheduses passivad saaki merikotkad.

Vaata videot: Haned lähevad, hallad maas...

Valgepõsk-lagled / Valeri Štšerbatõh

Merikotkas / Harry Vähk

Kui sel sügisel kibe töögraafik hõlpu ei anna, tasuks teha plaane tulevaks aastaks. Algavad ju meie loodusretked juba varakevadel kakuliste kuulamisega, talvituvate kirjuhahkade, tedremängu ja esimeste saabuvate luigeparvede vaatlemisega. Kevadel lähevad uuesti käima ka imetejatele keskendunud retked. Ekspertidest giidid garanteerivad teile võimaluse näha oma silmaga hunti, pruunkaru, lendoravat, kobrast, ilvest ja põtra. Sooje riideid tagavaraks ja soov ohverdada oma kallist uneaega – nii lihtne see ongi.

Karuema poegadega / Valeri Štšerbatõh

Ja juba läheb lahti rändlindude kõrghooaeg – luiged, haned, lagled, aulid, vaerad ja kaurid. Ikka tuhandeid ja veel enamgi. Arktikas pesitsejate iga-aastane ränne on ju ühtekokku mitu miljonit tiivapaari. Metsades elavnevad rähnid, keda on meil lausa 8 liiki, hõiguvad valjult ja teevad oma trummisoolosid. Ja ongi algamas orhideede aeg. Eestis leiduvad orhideed (kokku 36 liiki) on oma õitsemisaja ilusti maist juulini ära jaganud ja botaanikutest eksperdid viivad teid sinna, kus nad parasjagu õites uhkeldavad, ühtlasi kannavad hoolt ka selle eest, et poleks liigset tallamisohtu. Lilled pakuvad teadupärast huvi ka liblikatele (Eestis elab ligi 900 liiki suurliblikaid!). Nii ongi ekspertide abiga võimalus vaadelda ja püüda liblikaid ja kiile, neid pildistada ja hiljem uuesti vabadusse lasta.

Kollatähn-loigukiil / Peeter Vissak

Lisame siia mugavad ööbimispaigad ja hõrgutava toidu ning suurepärane looduselamus ongi käes!

Veel on kohti! Kutsume Sind sookurgi vaatlema: 15.09, 16.09 või 17.09. Pane ennast kirja epp@naturetours.ee. Rohkem infot...

Tekst: Peeter Vissak

Sookured kogunevad

Remo Savisaar

Kui peaksin valima kõige südamelähedasema kevadise loodushääle, jääksin tõenäoliselt hätta. On see lõokeste läbi päeva kestev lõõritamine, laululuikede kontserdid lumest sulavatel põldudel või tedrekukkede kudrutused varahommikuses rabas? Need helid on minu jaoks kõik ühtviisi tähtsad. Kui peaksin aga valima sügishääle, vastaksin kindlalt ja veendunult – need on kogunevate sookurgede kurblikud kruuksed.

Kevadel märkamatult, paaride või väikeste salkadena saabunud suursugused linnud hakkasid juba augustis suuremaid parvi moodustama. Alguses kogunesid veel mittepesitsevad paariaastased noorlinnud. Aegamööda liitusid nendega ka ümbruskonnas pesitsenud paarid ühes oma samasuviste järglastega.

Tarvo Valker

Septembriks sai sookurgede kogunemine aga uued mõõtmed. Kui karged põhjatuuled ilma jahedamaks muutsid ning ennetavalt talve tulekust teada andsid, jõudsid siia ka Soomes pesitsenud linnud. Nii koondus neid parimatel päevadel Läänemaale – Matsalu ja Haapsalu lahe äärde – üle 30 000.

Sookurgede sügispäevad möödusid põldudel. Siin jälgisin ma linde vaatetoru abil eemalt. Eeskätt lootuses leida mõnd rõngastatud lindu. Mõlemas jalas kandsid nad kolmest värvist koosnevat rõngast – vasakus riiki ja paremas jalas lindu eristada võimaldav värvikombinatsioon. Nii sattus vaatlustoru ette sageli ka vanu tuttavaid, keda olin mõnel suvisel varahommikul verdimevaid sääski taludes põõsas passinud.

Arne Ader

Kiirete sammudega oli veel lennuvõimeta poegi võimalik rõngastamiseks kinni püüda. Peamiselt leidis kurgi rohkem viljapõldudel, kus vilja­koristuse järel pudenenust jätkus külluslikuks toidulauaks ka sookurgedele. Siin kogusid nad energiavarusid, mis oli rände jätkamiseks ülioluline. Edasi tuli puhkepausita lennata tuhatkond kilomeetrit. Seal oli neid ootamas Hortobagy märg­ala Ungaris, kust mõnenädalase puhkuse järel taas edasi rännati.

Kui päike madalamale vajus, hakkasid sookured vähehaaval lendu tõusma. Seekord polnud põhjuseks lähedalt möödunud põllutöömasin ega mõni ringihulkuv külakoer. Lühikese sügispäeva lõppemisest märku andev päikeseloojang oli sookurgedele tähenduslik. Ööpimedat ei tihanud linnud siin vastu võtta. Küllap oli seal metsas peidus neid, kes ööpimeduses vaikselt lindude kõrvale oleks hiilinud ja mõne magava sookure ära napsanud.

Ivar Ojaste

Nii hakkasid sookured väikeste salkadena lahe suunas siirduma. Siin ümbritses neid vesi. Jalgupidi madalas merevees puhates oldi rebaste ja teiste suuremate kiskjate eest kaitstud. Vaikselt linnutornis oodates võisin vaadelda nende suursugust ööbimislendu.

Juba siis, kui päikeseloojanguni oli jäänud ligi kolm tundi, hakkasid esimesed sookured lahe äärde ilmuma. Mida madalamale vajus päike, seda suuremaks muutusid ülelendajate parved. Vahel möödusid nad minust imelähedalt. Kui nad üle minu pea lendasid, võisin vabalt kuulda nende tiivalööke.

Siin käin septembriõhtutel nende lakkamatuid kruukseid kuulamas. Need kruuksed on ühtaegu nii veidi nukraks tegevad kui ka ilusad. Just nagu sügise tulek isegi, mis muudab meid kurvaks järjekordse suve lõppemise tõttu, aga pakub samas silmailu lehtede värvidemängu kaudu.

Kuigi on pimedaks läinud, ei tahaks ma siit mere äärest veel lahkuda. Ehkki mu silmad ei seleta ööpimeduses enam ainsatki lindu ning külm sügis­tuul teeb tornis olemise jahedaks, ei taha ma siit ära minna. Kõrvu kostev kontsert on niivõrd võimas. Ma tahaksin siin hommikuni olla, et need suursugused linnud päikesetõusu aegu jälle teele saata.

Varahommikul, kui päike on vaevu üle horisondi jõudnud, tõuseb kogu ööbimisseltsing ühekorraga lendu. Tuhandetest tiivapaaridest koosnevad seltsingud suunduvad eri suunas järjekordset einelauda otsima.

Ühel oktoobrikuu varahommikul nad enam põldudele ei lenda. Ma vaatan, kuidas nad üle Matsalu lahe lõuna suunas liiguvad. Looduskalender on halastamatult oma päevi tiksunud. Ma tunnen, et täna nad lähevadki. Ma vaatan märkamatult minuteid mööda lastes neile järele. Suurtest lindudest on hallis sügistaevas saanud vaevumärgatavad täpid. Kuni kaovad needki. Midagi suurt on looduses lõppenud ja midagi uut algamas.

Tarvo Valker / Postimees 13.09.2008


Kutsume Sind sookurgi vaatlema: 15.09, 16.09 või 17.09. Pane ennast kirja epp@naturetours.ee. Rohkem infot...