Lihula 800

2011 aastal möödub 800 aastat Lihula esimesest teadaolevast mainimisest kirjalikes allikates. Nimelt määras 1211 aastal Riia peapiiskop Albert Lihula piiskopiks ning hiljem ka Eestimaa piiskopiks Dünamünde kloostriabti Theoderich'i kelle residentsiks, peale selle vallutamist Mõõgavendade ordu poolt, pidi saama Lihula linnus. See teade märgibki Lihula esmamainimist kirjalikes dokumentides.




Lihula 800 juubel on ka Estonian Nature Toursi jaoks väga tähtis, kuna meie kodu asub Lihula mõisas. Seega - kui tuled juubeliüritustele, astu julgelt meiegi juurest läbi! Meilt saad kohapeal rentida kanuusid või jalgrattaid, tellida paadisõitu roostikus või giidiga ringsõitu Matsalu rahvuspargis. Abistame ka sobiva majutuskoha leidmisel. Eriti mõnus on meie juures, kui on avatud ka Väike Salong (mai-september). Siis saad meiega koos nautida vahust capuccinot ja käsitsi valmistatud trühvleid ning seda kõike elegantse salongimuusika saatel. Turismiinfopunkt aitab sind alati sõbraliku nõuandega ja loomulikult on avatud ka kunstigalerii.




Lihula 800 üritustest soovitaksime järgmisi:

11. veebr. Loodusõhtu “Aasta lind 2011 – suitsupääsuke” Matsalu looduskeskuses Penijõel
04. juuni. Maakondlik laulupidu Lihula linnusemäel
11. juuni. Matkapäev Matsalu rahvuspargis
09. juuli. Küla.- ja tervisepäev Lihula linnusemäel
14.-17. juuli. III rahvusvaheline klassikalise muusika festival "Lihula Muusikapäevad". Lihula linnas, Mihkli kirikus
04. aug. Öökino Lihula linnusemäel
05. aug. Tõnis Mägi kontsert Lihula kultuurimajas
06. aug. Etendus Lihula Linnusemäel
19.- 21. aug. Keskajapäevad. Lihula linnusemäel
14.-18. sept. IX. Matsalu Loodusfilmide Festival
14.okt. Loodusõhtu Matsalu rahvuspargi looduskeskuses Penijõel
11. nov. Loodusõhtu Lihula Muusika ja Kunstikoolis.
10. dets. Loodusõhtu Lihula Muusika ja Kunstikoolis.

Rohkem valikut siin...

Terve August on sünnipäevakuu!

Lihula 800

1201. aastal olid ristisõdijad asutanud Riia linna ja loonud seal platsdarmi edasisteks vallutusteks. Peetigi sellekohaseid plaane ja pandi juba kirja tulevasi ametimehi. Nii pühitses Riia peapiiskop Albert von Buxhoeveden 1211. aastal Dünamünde kloostri abti Theodorichi algul Lihula, hiljem ka Eestimaa piiskopiks. See teade märgibki Lihula esmamainimist kirjalikes dokumentides.

Uue piiskopkonna keskuseks, seega Eestimaa pealinnaks pidi saama Lihula, piiskopkonna piirid jäid aga esialgu määramata. Miks valiti just Lihula? Põhja-Eesti rannik polnud ristisõda organiseerinud ja juhtinud Riia peapiiskopi kaaskonnale noil aegadel arvatavasti veel piisavalt tuttav. Ka puudus ilmselt vajalik informatsioon põhjaeestlaste organiseeritusest ja sõjalisest võimekusest. Lääne-Eesti, eriti selle rannikuala oli sõjakäikude ja luureandmete järgi kindlasti hoopis tuttavam. Sealsetest keskustest teati hästi nii Ridalat kui ka Lihulat. Haapsalu lahe äärne oli siis aga veel asustamata. Ridala tuumik jäi merest kümnekonna kilomeetri kaugusele, Lihula linnus Matsalu lahest ja kusagil seal asunud sadamast linnulennult vaid mõne kilomeetri kaugusele. Seal leidus sobiv kõrgendik tugeva piiskopilinnuse rajamiseks, ehitusmaterjal paekivi näol ning ka tööjõud. Lihula ümbrus oli nimelt tihedalt asustatud. Dokumentaalselt on linnuse ümber 13. sajandil mainitud kuut küla. Need olid Alaküla, Valuste, Sipa, Hälvati ja Parivere, linnuse ees (sellest lõuna pool) veel Lihula küla. Niisiis polnud piiskop Albertil Lihulast paremat kohta Eestimaa piiskopkonna asukohaks valida.

Ometi ei läinud kõik siiski piiskopi soovide kohaselt. Sakslased ja nende liitlased korraldasid küll mitmeid rüüsteretki Läänemaale, maa vallutamine läks aga raskustega. Albert käis koguni Taani kuningat palumas, et see Eestimaale sõjakäigu ette võtaks ning nii paganad kirikule alandlikumaks muudaks. Taanlased maabusidki 1219. aastal Lindanise all ning võitsid lahingus eestlaste malevat, surma sai aga nendega kaasas olnud piiskop Theodorich. Nüüd üritasid taanlased kogu Põhja-Eestit endale allutada. See ei läinud enam Alberti plaanidega kuidagi kokku. 1220. aastal sekkusid siinsetesse sündmustesse ka rootslased, hõivates Lihula ja hakates Läänemaale kirikuid ehitama. Nende vägi sai aga 8. augustil Lihula all saarlastelt lüüa. 1227. aastal tõrjuti ka taanlased Eestist välja ning kogu maa läks sakslaste kätte. Läänemaast, Saaremaast, Hiiumaast ja väiksematest saartest moodustati Saare-Lääne piiskopkond. 1238. aastal hakkas piiskop Heinrich I koos Orduga Lihulasse piiskopilinnust ehitama. Nelja aasta pärast valmis saanud kants jagatigi piiskopi ja Ordu vahel. See oli Saare-Lääne piiskopkonna esimene residents. Ordule jäi Saare-Lääne piiskopkonnast aga Karuse kihelkond ning osa Saare- ja Hiiumaast.

Vaata Lihulat tutvustavat videot...