Powered By Blogger

Monday, January 31, 2011

Uudiskiri


Türisalu pank
Foto: Anneli Palo

Sinuni on jõundud Estonian Nature Tours UUDISKIRI Talv / Kevad 2011

Uudiskirjas kajastatavad teemad:

ENT - kes me oleme?
Linnu- ja loodusuudised
KIK ja LEADER. Õppereisid
UUS! Talvised retked
TULEKUL! Kevadised linnuretked.
TOUREST 2011
Lihula 800
ENT turundab Eesti loodust Euroopas

Eestikeelne uudiskiri ilmub 2-3 korda aastas ja on suunatud meie klientidele, koostööpartneritele, turismiarendajatele ning ajakirjandusele Eestis. Uudiskirjades kajastame Eestimaa looduse ja firma arendustööga seonduvaid sündmusi ning üllatame oma kliente uudistoodete ja sooduspakkumistega loodusturismi valdkonnas.

Estonian Nature Tours tänab Sind meiega veedetud aja eest!

Wednesday, January 26, 2011

Lihula 800



2011 aastal möödub 800 aastat Lihula esimesest teadaolevast mainimisest kirjalikes allikates. Nimelt määras 1211 aastal Riia peapiiskop Albert Lihula piiskopiks ning hiljem ka Eestimaa piiskopiks Dünamünde kloostriabti Theoderich'i kelle residentsiks, peale selle vallutamist Mõõgavendade ordu poolt, pidi saama Lihula linnus. See teade märgibki Lihula esmamainimist kirjalikes dokumentides.




Lihula 800 juubel on ka Estonian Nature Toursi jaoks väga tähtis, kuna meie kodu asub Lihula mõisas. Seega - kui tuled juubeliüritustele, astu julgelt meiegi juurest läbi! Meilt saad kohapeal rentida kanuusid või jalgrattaid, tellida paadisõitu roostikus või giidiga ringsõitu Matsalu rahvuspargis. Abistame ka sobiva majutuskoha leidmisel. Eriti mõnus on meie juures, kui on avatud ka Väike Salong (mai-september). Siis saad meiega koos nautida vahust capuccinot ja käsitsi valmistatud trühvleid ning seda kõike elegantse salongimuusika saatel. Turismiinfopunkt aitab sind alati sõbraliku nõuandega ja loomulikult on avatud ka kunstigalerii.




Lihula 800 üritustest soovitaksime järgmisi:

11. veebr. Loodusõhtu “Aasta lind 2011 – suitsupääsuke” Matsalu looduskeskuses Penijõel
04. juuni. Maakondlik laulupidu Lihula linnusemäel
11. juuni. Matkapäev Matsalu rahvuspargis
09. juuli. Küla.- ja tervisepäev Lihula linnusemäel
14.-17. juuli. III rahvusvaheline klassikalise muusika festival "Lihula Muusikapäevad". Lihula linnas, Mihkli kirikus
04. aug. Öökino Lihula linnusemäel
05. aug. Tõnis Mägi kontsert Lihula kultuurimajas
06. aug. Etendus Lihula Linnusemäel
19.- 21. aug. Keskajapäevad. Lihula linnusemäel
14.-18. sept. IX. Matsalu Loodusfilmide Festival
14.okt. Loodusõhtu Matsalu rahvuspargi looduskeskuses Penijõel
11. nov. Loodusõhtu Lihula Muusika ja Kunstikoolis.
10. dets. Loodusõhtu Lihula Muusika ja Kunstikoolis.

Rohkem valikut siin...

Terve August on sünnipäevakuu!

Lihula 800

1201. aastal olid ristisõdijad asutanud Riia linna ja loonud seal platsdarmi edasisteks vallutusteks. Peetigi sellekohaseid plaane ja pandi juba kirja tulevasi ametimehi. Nii pühitses Riia peapiiskop Albert von Buxhoeveden 1211. aastal Dünamünde kloostri abti Theodorichi algul Lihula, hiljem ka Eestimaa piiskopiks. See teade märgibki Lihula esmamainimist kirjalikes dokumentides.

Uue piiskopkonna keskuseks, seega Eestimaa pealinnaks pidi saama Lihula, piiskopkonna piirid jäid aga esialgu määramata. Miks valiti just Lihula? Põhja-Eesti rannik polnud ristisõda organiseerinud ja juhtinud Riia peapiiskopi kaaskonnale noil aegadel arvatavasti veel piisavalt tuttav. Ka puudus ilmselt vajalik informatsioon põhjaeestlaste organiseeritusest ja sõjalisest võimekusest. Lääne-Eesti, eriti selle rannikuala oli sõjakäikude ja luureandmete järgi kindlasti hoopis tuttavam. Sealsetest keskustest teati hästi nii Ridalat kui ka Lihulat. Haapsalu lahe äärne oli siis aga veel asustamata. Ridala tuumik jäi merest kümnekonna kilomeetri kaugusele, Lihula linnus Matsalu lahest ja kusagil seal asunud sadamast linnulennult vaid mõne kilomeetri kaugusele. Seal leidus sobiv kõrgendik tugeva piiskopilinnuse rajamiseks, ehitusmaterjal paekivi näol ning ka tööjõud. Lihula ümbrus oli nimelt tihedalt asustatud. Dokumentaalselt on linnuse ümber 13. sajandil mainitud kuut küla. Need olid Alaküla, Valuste, Sipa, Hälvati ja Parivere, linnuse ees (sellest lõuna pool) veel Lihula küla. Niisiis polnud piiskop Albertil Lihulast paremat kohta Eestimaa piiskopkonna asukohaks valida.

Ometi ei läinud kõik siiski piiskopi soovide kohaselt. Sakslased ja nende liitlased korraldasid küll mitmeid rüüsteretki Läänemaale, maa vallutamine läks aga raskustega. Albert käis koguni Taani kuningat palumas, et see Eestimaale sõjakäigu ette võtaks ning nii paganad kirikule alandlikumaks muudaks. Taanlased maabusidki 1219. aastal Lindanise all ning võitsid lahingus eestlaste malevat, surma sai aga nendega kaasas olnud piiskop Theodorich. Nüüd üritasid taanlased kogu Põhja-Eestit endale allutada. See ei läinud enam Alberti plaanidega kuidagi kokku. 1220. aastal sekkusid siinsetesse sündmustesse ka rootslased, hõivates Lihula ja hakates Läänemaale kirikuid ehitama. Nende vägi sai aga 8. augustil Lihula all saarlastelt lüüa. 1227. aastal tõrjuti ka taanlased Eestist välja ning kogu maa läks sakslaste kätte. Läänemaast, Saaremaast, Hiiumaast ja väiksematest saartest moodustati Saare-Lääne piiskopkond. 1238. aastal hakkas piiskop Heinrich I koos Orduga Lihulasse piiskopilinnust ehitama. Nelja aasta pärast valmis saanud kants jagatigi piiskopi ja Ordu vahel. See oli Saare-Lääne piiskopkonna esimene residents. Ordule jäi Saare-Lääne piiskopkonnast aga Karuse kihelkond ning osa Saare- ja Hiiumaast.

Vaata Lihulat tutvustavat videot...

Monday, January 10, 2011

Special Offer! Estonia in Early Spring


Estonia in Early Spring SAVE 130 EUR!

Tour dates: Thu07Apr - Tue12Apr 2011

PRICE: 860 EUR

Special price: 730 EUR

An 6-day holiday in search of owls, woodpeckers and other wintering and spring-time specialities of Estonia. Read more...
HOW TO BOOK...
Tour dossier...

Spring birdwatching in Estonia begins in late March when woodpeckers start their drumming, Capercaillies become very active under the old pine forests at dusk and all the swamps and bogs resound with Black Grouses at sunrise. On shallow bays, their traditional feeding sites, there are thousands of Whooper and Bewick’s Swans and different duck species, on the fields gather tens of thousands of geese. When it gets dark you can hear the calls of owls in the forest and observe Woodcocks flying above you.

Sunday, January 9, 2011

Steller's Eider Watching tour Special Offer!


Special offer until 15th February! SAVE 70 EUR!

HOW TO BOOK...

PRICE: 495 EUR
Special price: 425 EUR
A 4-day holiday in search flocks of Steller´s Eider in their wintering grounds and other wintering specialities of West-Estonia.

Thu17Mar –Sun20Mar 2011

The most dangered seaduck in Europe, Steller`s Eider, is good reason to visit Estonia even in the winter time. The coast of our biggest island, Saaremaa, is the most important wintering area for Steller`s Eider around the Baltic Sea. These eye-catching birds arrive in December and leave around the beginning of April. The best time to observe Steller`s Eider is January and February when congregations may reach 1000 birds or even more.

NB! The beginning of winter offers good opportunities to observe Owls. A low number of rodents has forced Ural Owls to hunt during the daytime. Also with few rodents to the north, Estonia can expect a bigger invasion of Hawk Owls this winter. In October Hawk Owls have already been spotted in West-Estonia! The best time to observe owls is January-February.

Click here and see the Tour itinerary...

Monday, January 3, 2011

Estonian Fund For Nature (ELF) has launched a donation campaign to protect Flying Squirrel


With the help of the donated money ELF will continue its research on this species particularly in forest near to areas where the species is already known. In recent decades intensive woodcutting has decreased the number of old forests and particularly old hollow aspen forests that are suitable for flying squirrels and research is needed to protect these rare animals. As Flying Squirrels are so secretive, their nesting trees and habitats can be damaged by woodcutter out of ignorance. Research helps foresters to avoid accidental killing of animals or damage of habitats as areas can be left out from woodcutting plans. Giving protective status to these areas will secure the right type of forest for Flying Squirrels.

Flying Squirrel expert Uudo Timm: "This year's monitoring data indicates that population of Flying Squirrels are still in poor condition and the number of species habitat is decreasing in Estonia. In Alutaguse region, which is Estonia's most important area of Flying Squirrels, the appropriate type of old hollow aspen forests are decreasing. Young Flying Squirrels who need to spread far from the place of birth, it is very difficult to find a safe residence, as woodcutting and related storm damage is a result of many habitats are isolated from each other. "

Flying Squirrels who live in small groups and in isolation, there are no possibility for them to spread to other suitable habitats. This kind of fragmentation of old forests can lead to decline of Flying Squirrels and their repopulation will be difficult or even impossible. We have to pay greater attention to conservation and recoverment of the forests Flqying Squirrel is living in to avoid fragmentation of the range of Flying Squirrels.

Highly endangered Flying Squirrel is ELF's heraldic animal. Protecting the Flying Squirrels is also associated with old forests and precious habitats.

Liis Kuresoo from ELF forest programs: "The year 2011 is the launched by United Nations as an international year of the forest. We hope that there will be increasing interest in protection of Estonian forests. In addition to Flying Squirrel there are other endangered species living in old hollow aspen forests, to whom woodcutting means a loss of habitat. If you protect the habitats of Flying Squirrels, it also improves the wellbeing the other species in old forests.“

The flying squirrel is a bit smaller than the ordinary squirrel and unlike other squirrels is nocturnal. It has received its name from hairy folds of skin between its fore and hind legs which help it to make jumps up to 35 metres from one tree to another. The flying squirrel is the pride of Estonian forests – in Europe they can only be found in Estonia and Finland.

More info: http://www.elfond.ee/en/flying-squirrel

For every person joining us on our Mammal Watching tour we will make a donation of 15Euros to this project as we feel it is extremely important to the future of this delightful animal...

To people who are intrested in Flying Squirrel, Estonian Nature Tours is organizing Flying Squirrel Study Tour. Upcoming trips 2011: 18th June, 9th July, 30th. More info

Eestimaa Looduse Fond kogub lendoravate kaitseks annetusi



Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koostöös partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid. Kuna lendoravad elavad varjatult, võivad selle ohustatud liigi pesapuud või elupaigad langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks, see muudab info kogumise väga oluliseks. ELF kogub annetusi lendoravate kaitse korraldamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks.

Lendoravaekspert Uudo Timm: "Tänavused seireandmed näitavad, et Eesti lendoravate populatsioon on endiselt halvas seisus ja liigi elupaikade arv väheneb. Alutaguse piirkonnas, mis on Eesti tähtsaim lendoravate ala, jääb liigile sobivaid vanu haavametsi järjest vähemaks. Noortel lendoravatel, kes peavad levima sünnipaigast kaugemale, on väga raske leida turvalist elukohta, kuna metsaraiete ja nendega seotud tormikahjustuste tagajärjel on paljud elupaigad üksteisest isoleeritud.“

Väikeste rühmadena isolatsioonis elavatel lendoravatel puudub võimalus levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Selline vanade metsade killustumine võib viia lendorava hääbumisele ning nende taasasustamine on raskendatud või isegi võimatu. Lendoravate levila killustumise vältimiseks tuleks edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata nende loomade asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele ja taastamisele.

Eestis väga ohustatud lendorav on ELFi vapiloom. Lendoravate kaitsmine on seotud ka vanade metsade ja vääriselupaikade kaitsega.

Liis Kuresoo ELFi metsaprogrammist: „ 2011. aasta on ÜRO algatanud rahvusvahelise metsa-aasta. Loodame, et ka Eestis suureneb huvi metsade kaitse vastu. Vanade metsadega on seotud lisaks lendoravale veel ohtralt teisigi ohustatud liike, kelle jaoks metsaraie tähendab elupaiga hävimist. Kui kaitsta lendorava elupaiku, siis paraneb ka teiste vana metsaga seotud liikide käekäik."

Lendorav on harilikust oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35-meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.

Info: http://www.elfond.ee/lendoravale

Ka Estonian Nature Tours toetab haruldast lendoravat annetades iga loomaavaatlusretkes osalenud inimese pealt 15 Eurot ELF-i projekti.