Plaanilised elamusretked 2013

Kas oled kuulnud hundi ulgumist või kohtunud karuga sügavas laanes?
Kas oled kuulanud vaikust või viibinud öisel paadiretkel roostikus?
Kas oled kunagi viibinud looduses siis, kui teised alles magavad?


Karuvaatlus 11.-12.05 / 18.-19.05 / 25.-26.05 / 1.-2.06
Hind alates 100 €/in.
Max 8 in.
Klikka siia, et vaadata videoklippi karust...

 Pruunkaru (Ursus arctos) / Sven Zacek

Kopra pildistamise paadiretk 1.05 / 8.05 / 5.06
Hind alates 85 €/in.
Max 10 inimest
Klikka siia, et vaadata videoklippi koprast...

 Kobras (Castor) / Remo Savisaar

Lendorava retk 16.06 / 7.07 / 28.07
Hind alates 100 €/in.
Max 8 inimest
Klikka siia, et vaadata videoklippi lendoravast...

 Lendorav (Pteromys volans)  / Rainar Kurbel

Põdra & metssea safari 29.04 / 6.05 / 13.05 / 20.05
Hind alates 55 €/in.
Max 10 inimest
Klikka siia, et vaadata videoklippi metssigadest...

 Põder (Alces alces) / Valeri Štšerbatõh

Lisainfo saamiseks ning oma reisisoovi edastamiseks helista 47 782 14 või 53 496 695 või võta meiega ühendust e-kirja teel: raili@naturetours.ee

Karud kolivad Eestis üha lääne poole

Karude arvukus on saanud viimasel kümnendil rahulikult kosuda. Selle tulemusena on nad viimastel aastatel kolinud Kesk-Eestist ka Läänemaale. Kui veel kuus aastat tagasi polnud Läänemaal ühtegi karupesakonda, siis viimase loenduse järgi oli sinna siginenud neli poegadega emaslooma. Mesikäppade levikuala Eestis on aidanud laiendada eeskätt emakarude küttimata jätmine. 

Peep Männil keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonnast viitas, et karude arvukuse suurenemist on viimasel ajal olnud selgelt märgata nii Läänemaal kui ka Harjumaa lääneosas. „Seda saab põhjendada peamiselt küttimisega: küttimissurve on neil aladel olnud tagasihoidlik ning siiani ei ole seal kütitud ühtegi täiskasvanud emakaru,” selgitas ta.

Viimase arvukushinnangu järgi elab Eesti metsades kokku 650–700 mesikäppa. Olgu võrdluseks märgitud, et hunte on meil 250 ringis ja ilveseid kuni 600.

 Pruunkarud (Ursus arctos) / Valeri Štšerbatõh

Karude puhul arvatakse, et juurdekasvu kiirus on pärast pikemat tõusutrendi tänu suhteliselt aktiivsele küttimisele nüüdseks pigem stabiliseerunud. Kui näiteks eelmisel jahihooajal lasti üle Eesti 53 karu, siis tänavu on keskkonnaameti andmeil kütitud 55 karu.

Aastateks 2012–2021 koostatud suurkiskjate kaitse ja ohjeldamise tegevuskava seab sihiks hoida karude arvukust edaspidi vähemalt 60 poegadega pesakonna ja 600 isendi juures. Ühtlasi on sellesse hiljuti keskkonnaministri allkirja saanud kavasse kirjutatud, et karudele jahi pidamist tuleb jätkata eeskätt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karude tekitatud kahjustuste vähendamiseks.

Männil osutas, et karude asurkonna kaitse seisukohalt on väga tähtis tagada nende levikuala laienemine ka lõunapoolsetesse maakondadesse ja sellepärast tuleks tema arvates vältida karude küttimist Eesti lõunapiirile lähemal kui 50 kilomeetrit.

 

Suurkiskjad on suhteliselt vähese arvukuse ja väikese levikuala tõttu muutunud Euroopas väga atraktiivseteks loodusturismi objektideks. Paljudes riikides, kus suurkiskjaid on rohkem, on selle turismiharuga tegeletud juba pikalt ja ka Eestis on see viimasel paaril aastal arenema hakanud. Suurkiskjatest on aidanud loodusturismivankrit vedada just karud: erinevalt huntidest ja ilvestest on mesikäppasid võimalik näha, pildistada ja filmida, kui meelitada nad söödaplatside lähedusse rajatud vaatlusonnide juurde.

 Karu käpajäljed / Bert Rähni

Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel. Päeval nad tavaliselt magavad kuskil varjulises kohas ja inimest märgates eelistavad eemalduda. Seetõttu ei ole karu looduses just kerge kohata. Praegu teevad karud taliuinakut või viimaseid ettevalmistusi uinumiseks.

Allikas: Eesti Päevaleht

Haned-luiged, minge koju! Ei saa minna, hunt on ees...

Sügis on sada protsenti kohal.

Päevad on tujukad – mingil hetkel sabistab vihma või lausa marutab, mõni tund hiljem aga piilub päike pilve tagant välja. Karged hommikud ja langevate tähtedega selged ööd, rändlindude hääled ja tiibade vihin katuse kohal, kõdulõhnad – kõik see, mis teeb sügise eriliseks – on nüüd siin ja praegu olemas. Nautigem seda.

Sügis on aeg täis rahutust, muutusi ja värve. Sel sügisel ka rohkesti rekordeid ja üllatusi.

Septembri keskpaigas loeti Sõrve linnujaamas ühe päeva jooksul rändel olevate metsvintide arvuks ligemale 200 000!

21.septembril oldi Kablis tunnistajaks uuele Euroopa ränderekordile – 5 tunni  jooksul loeti läbirändel kokku 193 väike-kirjurähni! 25.septembril sattus Kablis koos pöialpoistega võrku Eestis väga haruldane lääne-pöialpoiss (Regulus ignicapilla). Lääne-pöialpoissi on Kablis õnnestunud rõngastada siiani vaid kahel korral - eelmisest korrast (1974) möödus koguni 38 aastat.

Kuigi suurem osa Läänemaal peatuvatest sättis end rändele septembrikuu lõpus, loendati Kablis 6.oktoobril üle kuue tuhande (6300) rändava sookure, mis on linnujaama üle 40 aastase tegutsemisperioodi suurim ühel päeval loendatud sookurgede arv.

Läti kalakotkas Eriks on ületamas ekvaatorit, must-toonekurg Priidu püsib järjekindlalt kannul. 

Klikka rändekaarti...

Laglede mäsu alles algab.

Klikka laglede videot...

Mis veel?

 Karud Alutagusel

Alutaguse karud on kaotanud aru – pea igal öösel toimuvat möllu on võimalik kaamera kaudu jälgida.  Küll jaurab neid vaatlusplatsil paarikaupa, küll perekonniti. Mõnikord ei tihka mõmmikud oodata ja ilmuvad välja juba päevavalguses.  Parimatel õhtudel-öödel on nähtud 7-9 erinevat karuotti.

Alutaguse kaamera otsestriim...

Ka merikotkad lustivad täiega fotovarje läheduses. Ootamatult varajane aeg nende jaoks.

Hunt külastab sama kohta regulaarselt. Vahel päeval, vahel öösel. Uskumatult põnev siin Maarjamaal...

Otsestriimi hetked vaatlusplatsilt:

Lähen kümneks päevaks loodusesse seda kõike oma silmaga kaema. Briti fotograaf tuleb ühes ja muu maailm loeb ning naudib pilte juba mõne kuu möödudes :)

Loe ka uudiseid karude arvukuse kohta siin ja lindude rände kohta siin.